Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Lossi 17, 50093 Tartu

Taotlus tunnistada PSJKS § 15 lg.1 p.2 alusel

KOVVS § 45 lg.1 ja § 53-2 põhiseadusega vastuolus

olevaks ja kehtetuks, kuna need sätted eiravad

PS § 156 esimese lõigu viimast lauset ja nende

sätete kehtestamine on toimunud PS § 163 rikkumisega.

Taotluse esitaja:

Eesnimi…
Perenimi…
Isikukood: ID..
E-post: …

Asjaolud.

Lähtudes EIÕK  artiklist 13 ja põhiseaduse §-st 15 ning paljudest EIK otsustest ja Riigikohtu lahendi 5-25-5/5 punktist 5 ja lahendi 3-3-1-38-00 punktist 19 pöördun otse Riigikohtusse ,  kuna  teadaolevalt puudub mul mingi muu „tõhus” võimalus ja õiguslik alus pöörduda sellise taotlusega maa- või halduskohtusse. Näiteks EIK 26.okt 2000 a otsuse  „Kudla vs  Poola” § 157  rõhutab :„Osalisriikide kohustuste ulatus artikli 13 alusel varieerub sõltuvalt taotleja kaebuse olemusest; artikliga 13 nõutav õiguskaitsevahend peab aga olema nii praktikas kui ka seaduses „tõhus”.”

– ) Teatavasti põhiseaduse (PS) § 156 lg.1 viimane lause kehtestab: „Hääletamine on salajane”. Salajasuse nõude täitmiseks on Riigikogu kehtestanud  kohaliku omavalitsuse valimiste seaduse (KOVVS)  § 40 lg. 1 ja § 41 lg.1 ning § 45 lg.5 , millega kehtestatakse,  et salajase hääletamise nõue on täidetud, kui hääletamine ja hääletussedeli täitmine toimub valimisjaoskonna hääletusruumis asuvas  hääletuskabiinis üksi viibides.

Järelikult  PS § 156 lg.1 nimetatud põhiõigus, ja ühtlasi ametivõimudele  pandud kohustus organiseerida salajane hääletamine,  peab kehtima  niikaua, kuni Riigikogu pole seda põhiõigust, st salajase hääletamise kohustust, PS § 163 sätestatud korras muutnud.

– ) Nimelt  PS § 163 annab igale Eesti kodanikule põhiseadusliku õiguse astuda põhiseaduse kaitseks välja ja nõuda, et põhiseaduse ükskõik millise paragrahvi muutmine ei toimuks PS §-ga 163 kehtestatud korda rikkudes. Teatavasti  PS § 163 annab õiguse muuta põhiseadust üksnes seadusega, mis on vastu võetud kas rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või Riigikogu poolt kiireloomulisena, kusjuures viimasel juhul peab põhiseaduse muutmise seaduse vastu võtma neljaviiendikulise häälteenamusega.

Järelikult PS §-s 163 kehtestatud põhiseaduslikku korda on lubamatu rikkuda ka PS § 156 lõikes 1 oleva viimase lause „Hääletamine on salajane” , kehtivuse kaotamiseks elektroonilise hääletamise korral.

Paraku Riigikogu ise rikkus PS §-ga 163 nimetatud korda, kui kehtestas KOVVS § 45 lg.1 ja § 53-2, millega  kaotati elektroonilise hääletamise korral  KOVVS §  40 lg. 1 ja § 41 lg.1 ning § 45 lg.5 kehtestatud kord ja ühtlasi põhiseaduse § 156 lg.1 viimase lausega kehtestatud kohustus  „Hääletamine on salajane” .

Nimelt on ilmne, et seoses KOVVS § 45 lg.1 ja § 53 -2 kehtestamisega ja  elektroonilise hääletamise lubamisega,  ei kehti PS § 156 lg.1 enam  väga suure osa hääletajate osas.

Kuna aga viimaste Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste andmete järgi moodustasid e-hääletajad umbes poole kõigist  hääletamas käinutest, siis järelikult peagi toimuvatel valimistel on väga suur osa hääletajatest vabastatud kohustusest täita hääletussedel hääletuskabiinis üksi viibides, st neil puudub kohustus viia hääletamine läbi PS §-s 156 lõike 1 viimase lause kohaselt.

Seega KOVVS § 45 lg.1 ja § 53-2 kehtestamisega muudeti  ebaseaduslikult PS §-s 163 sätestatud korda, rikkudes põhiseadusvastaselt  PS § 156  lg.1 viimast lauset, mis kehtestab selgelt: „Hääletamine on salajane”.

Kuna ilmselgelt ei tohiks Riigikohus kui kõrgem kohus  tunnistada PS § 163 ja § 156 lg.1  rikkumisi seoses  KOVVS § 45 lg.1 ja § 53-2 kehtestamisega  põhiseadusele vastavaks, sest need ei ole vastu võetud rahvahääletusel  või Riigikogu poolt kahe järjestikuse koosseisu poolt  või Riigikogu poolt kiireloomulistena neljaviiendikulise häälteenamusega, siis järelikult teadvalt vale kohtulahendi tegemise vältimiseks peab Riigikohus tunnistama, et KOVVS § 45 lg.1 ja § 53-2 on põhiseaduse § 163  lg.1 järgi ebaseaduslikud ja põhiseadusega vastuolus.

Lisaks sellele toimub praegusel kujul e-hääletamisel ka PS § 12 ilmne rikkumine, aga ka EIÕK 12.protokolli art.1 rikkumine, st valijate erinev kohtlemine ehk diskrimineerimine.

Nimelt EIK 2009 otsuses „Sejdić ja Finci vs. Bosnia  ja Hertsegoviina”  käsitletakse  valimistega  seotud ebavõrdset kohtlemist ehk diskrimineerimist. Selle otsuse punktis 42 on kehtestatud, et valimistel on tegu diskrimineerimisega järgmises olukorras:  „Kohus kordab, et diskrimineerimine tähendab sarnastes olukordades olevate isikute erinevat kohtlemist ilma objektiivse ja mõistliku põhjenduseta. „Objektiivse ja mõistliku põhjenduse puudumine” tähendab, et kõnealusel eristusel ei ole „õigustatud eesmärki” või et kasutatud vahendite ja taotletava eesmärgi vahel puudub „mõistlik proportsionaalsuse suhe” –.”

Järelikult praeguse seaduse alusel toimuvatel sügisestel valimistel  oleks lisaks eelnimetatud PS rikkumistega tegu veel ka diskrimineerimisega, seda juhul, kui Riigikogu  ei esita objektiivset ja mõistlikku põhjendust, miks kohaliku omavalitsuse seadusega on e-hääletajatele antud õigus hääletada väljaspool hääletuskabiini, kuid tavahääletajatele sellist õigust antud ei ole.

Kõigil eelkirjeldatud faktide ja asjaolude tõttu taotlen, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistaks  KOVVS § 45 lg.1 ja § 53-2 põhiseadusega vastuolus  olevaks ja kehtetuks, kuna need sätted eiravad  PS § 156 esimese lõigu viimast lauset ja nende sätete kehtestamine on toimunud PS § 163 rikkumisega.

Kuupäev: …  . sept.2025

Eesnimi …
Perenimi …

Allkirjastatud digitaalselt