2023 aasta lõpus esitasin rahvaalgatus.ee kaudu Riigikogule petitsiooni.
< Ei elektroonilisele hääletamisele >, mis kogus lühikese ajaga 3179 allkirja.
22.02.2024 Riigikogu Põhiseaduskomisjon rikkus reglementi – mind kohale ei kutsutud ja asja ei arutatud.
Ei jää muud üle kui peame pöörduma kohtute poole, sest rikutakse inimõigusi. Meie, pabersedeliga hääletajate õigusi kärbitakse, tegevusi kitsendatakse võrreldes e-hääletajatega; meid diskrimineeritakse.
Siseriiklikult peame läbima kõik kolm kohtuastet, siis võime pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Koheselt võime pöörduda ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Volker Türk poole, kes 30. jaanuaril 2025 esitas üleskutse aastaks 2025: “Inimõigused peavad olema üks peamisi prioriteete kogu maailmas”
Inimõiguste rikkumise puhul kohtusse avalduse esitamisel või ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku poole pöördumisel on oluline, kas ühe ja samas küsimuse esitavad kümme, sada või tuhanded inimesed.
Riigikogule petitsiooni <Ei elektroonilisele hääletamisele> esitamisel oli koheselt tuhandeid toetajaid.
Kohtusse avalduse esitamine on tavaline tsiviilvaidlus kodaniku ja riigi vahel.
Ühe ja sama avalduse esitavad näiteks needsamad 3179 kodanikku, kes toetasid petitsiooni esitamist. Takistuseks on asjaolu, et toetajate kontakte minule ei avaldatud.
Elektrooniline hääletamine toimub diskrimineerivate seadustega kehtestatud korras.
1. Otsene diskrimineerimine tähendab, et ühte isikut või isikute gruppi koheldakse halvemini, kui teist isikut või isikute gruppi …
2. Kaudne diskrimineerimine tähendab, et esmapilgul neutraalne seadus, seab ühed isikud võrreldes teistega ebasoodsamasse olukorda.
Väidan. Diskrimineerivad seadused on:
a) Riigikogu valimise seadus. RKVS
b) Euroopa Parlamendi valimise seadus. EPVS
c) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. KOOVS
Tuginen:
1. EESTI VABARIIK
Põhiseadus. 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi… või muude asjaolude tõttu.
2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Artikkel 14. Diskrimineerimise keelamine.
Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, sünni- või muu seisund.
3.EUROOPA LIIT
Euroopa Liidu aluslepingud on siduvad kokkulepped Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.
a) Euroopa Liidu Leping. Artikkel 2 Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.
b) Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta .
Artikkel 20. Võrdsus seaduse ees. Kõik on seaduse ees võrdsed.
Artikkel 21. Mis tahes diskrimineerimine mis tahes põhjusel… on keelatud.
4. ÜRO – ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON
on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on:
a) rahvusvahelise rahuja julgeoleku, inimõigusteja rahvusvahelise koostöö tagamine ning b)majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Faktilised asjaolud:
Euroopa Parlamendivalimise seadus.
472. … Elektrooniline hääletamine korraldatakse Riigikogu valimise seaduse 71. peatükis sätestatud korras.
§ 38. Hääletamine lg 9, 10 on identsed RKVS § 39 lg 10, 11
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus.
50. Elektrooniline hääletamine
(6) Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1) hääletades uuesti elektrooniliselt …
2) hääletades hääletamissedeliga …
Seega elektrooniline hääletamise kord on identne RKVS 71 peatükk.
§ 45. Hääletamine lg 8 hääletamise kord on identne RKVS § 39 lg 10.
Elektroonilise hääletamise kord RKVS, EPVS, KOOVS on identne, seetõttu tuginen ühele seadusele – RKVS.
RKVS § 485. Elektroonilise hääle muutmine
Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud ajal;
2) hääletades hääletamissedeliga kuni valimispäeva kella 20.00-ni.
RKVS § 39. Hääletamine
(10) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. …
(11) Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta.
Valimisel on valijatel, kes hääletavad elektrooniliselt õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta hääletades uuesti.
Valimisel ei ole minul, valijal, kes ma hääletan hääletamissedeliga õigust oma hääletamissedeliga antud häält muuta hääletades uuesti. Sellega on minu tegevusi ja õigusi kärbitud võrreldes valijatega, kes hääletavad elektrooniliselt.
Valimisel on valijatel, kes hääletasid elektrooniliselt õigus hääletada uuesti hääletamissedeliga, millega kaasneb:
a) õigus enda häält muuta ja lasta hääletamissedel hääletamiskasti ise.
b) õigus valimisel mitte osaleda rikkudes hääletamissedeli ja lastes hääletamissedeli hääletamiskasti ise.
Valimisel ei ole minul, valijal, kes ma hääletasin hääletamissedeliga õigus hääletada uuesti uue hääletamissedeliga, millega kaasneb:
a) õigus enda häält muuta ja lasta uus hääletamissedel hääletamiskasti ise.
b) õigus valimisel mitte osaleda rikkudes uue hääletamissedeli ja lastes uue hääletamissedeli hääletamiskasti ise.
Riigikogu valimisel diskrimineeritakse mind, sest minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga tegevusi ja õigusi on kärbitud võrreldes valijatega, kes hääletavad elektrooniliselt.
On rikutud:
1. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 12.
2. Euroopa Liidu Leping. Artikkel 2 3. Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta. Artikkel 20. Artikkel 21. 4. ÜRO põhieesmärk – inimõiguste tagamine.
5. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Artikkel 14
Diskrimineerimine on kaudne, sest Riigikogu valimise seaduse näiliselt neutraalsed sätted RKVS § 485 seavad minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga ebasoodsamasse olukorda sellega, et minu tegevusi ja õigusi on kärbitud võrreldes valijatega, kes hääletavad elektrooniliselt.
