18. aprillil 2024. aastal Tallinnas Tondil.
Eesti Rahvuslaste Klubi – ERK
Ellujäämiseks vajame mõtlemise muutust!
Põhitegevus
Tagame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Klubi liige võib olla igaüks, kes toetab põhitegevust.
Eestlaste arv väheneb järjepidevalt. Meist ei hoolita. Riik vajab inventuuri ja auditit. Hoolime endist ise.
Tule kaasa! Erakond < EESTI > Me oleme olemas ja kõik koos otsustame, kuidas edasi läheme ?
Lähtume sellest, et meie ei hakka siia kirja panema hüüdlauseid, et meie teeme seda ja toda ning lõpetuseks rõhutame, et kõikidel teistel on mõtlemises veel palju arenguruumi jne…
Kuid ühte rõhutame küll – siseriiklikus majanduses ei välista EESTI KROONI tagasitoomist !
Ei ole nii, et mina olen reform, mina olen konservatiiv, mina olen rahvuslik konservatiiv, mina olen sots jne ning minu ja ainult minu maailmavaade on see kõige õigem, mille järgi kõik teised peavad elama. Asjaolu, et kogu arenenud demokraatlikus maailas on erineva maailmavaatega parteid ei tähenda veel seda, et see hea on!
Uue poliitika point on selles, et meie loodava erakanna maailmavaade on igal ajahetkel just selline, mis on kasulik EESTILE ja EESTLASTELE.
Lihtne ja selge: erakond < EESTI >
Tule, ühine meiega täida avalduse vorm. Eestlus võidab, eestlus on alati võitnud ja võidab ka nüüd, sest kõik koos hoolime ise endist !
Avalduse vorm
;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;
EKRE muutus päevapealt ja meie nime lühend ERK sattus täiesti juhuslikult tuntud konservatiivide
poolt loodava erakonna nime lühendiks. Meie olime enne ja esialgu jääb nii nagu on, sest nende uue erakonna nimi ei pruugi tulla see, mida praegu pakutakse.
Palume toeta, allkirjasta; www.rahvaalgatus.ee
1. < Elektrooniline hääletamine toimub diskrimineeriva seadusega kehtestatud korras >
2. < Võlgnik sunnitööle >
3. < Nõuame eradetektiivinduse seaduse vastuvõtmist >
Austatav rahvaalgatuse toetaja!
On väga tõenäoline, et Riigikogu ei rahulda meie nõudeid, seega läheme kindlasti edasi kõik koos, sest üksikisikutel ei ole kohtutes mõjujõudu!
Meile ei edastata Teie kontakte, seetõttu palume Teid, austatav rahvaalgatuse toetaja täitke avalduse vorm.
Mõtleme pikalt ette ja kindlustame endid juhuks, kui me ei saavuta edu mitte kusagil, siis peame ise minema RIIGIKOGUSSE ja kooskõlastama seadused PÕHISEADUSEGA.
Selleks, et minna Riigikogusse peab meil ” tagataskus” olema valmis loodav erakond, mille nime määrame kõik koos. Teeme nii, et praegu oleme nõus avalduse vormil oleva nimega. Meid on kordades rohkem, kui neid elektroonilise hääletamise pooldajaid. Me peame saavutama edu!
VOLIKIRI
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Faktid ja mõtted…
Juba kolmas aasta tapavad okupandid Ukrainas lapsi, naisi, mehi.
Ukraina peab sõja võitma!
Ellujäämiseks vajame mõtlemise muutust!
Peatame ajutiselt kõik suurprojektid, kogu raha sõjatööstusele!
Okupante on rindel liiga palju!
Uus strateegia Ukrainale !
Eesti, koos teiste Balti riikidega võiks panustada uude strateegiasse – meie oleme võimelised ehitama miljon eriliselt võimekat pisikest drooni, mis lendavad üle rindejoone, leiavad okupandi ja muudavad ta igaveseks ajaks võitlusvõimetuks!
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Põhiseadusega tagatud rahvahääletamise õigus jääbki ainul õiguseks!
Rahvuslik Teataja (Ajalehe peatoimetaja Jaan Hatto) teatab ja on meeldiv teada saada, et tõrvikurongkäigus osales rekordiline hulk marssijaid, mis viitab jätkuvale rahvuslikule tõusule Eesti ühiskonnas.
Mina ja veel mõned rahvuslased, kes me internetis mõtteid vahetame- arvamuslugusid koostame- hakkasime endid nimetama Eesti Rahvuslaste Klubiks eesmärgiga teada saada, kas rahvuslik tõus Eesti Ühiskonnas on olemas, kas meiega tullakse kaasa, kui moodustame kiirelt Eesti Rahvuslaste Klubi Erakonna.
Algatuseks otsustasime teada saada, kui aktiivsed on inimesed? Koostasin Riigikogule esitamiseks petitsiooni. Tekst, mida ajalehes keelduti avaldamast. <Ei elektroonilisele hääletamisele>, mis kogus lühikese ajaga 3179 allkirja. www.rahvaalgatus.ee vt. Järelkaja
Sellest saime järeldada, et võime veel enne Europarlamendi valimis uue erakonnaga võimureid üllatada, sest mõttekaaslasi oli piisavalt palju ja otsustasime asjaga edasi minna.
Tahtsime edastada erakonna loomise info petitsiooni pooldajatele – ikkagi üle kolme tuhande inimese, kuid koheselt hakati varjama aadresse, mida sisuliselt minu pooldajad edastasid minule, kuid mis olid lehe valdaja kontrolli all.
Meie ei saanud edastada infot erakonna loomise kohta ja sellega kadus võimalus moodustada kiirelt erakond < Eesti >
Ootasime, mida Riigikogu petitsiooniga ette võtab.
11 jaanuaril 2024 võeti petitsioon Riigikogus menetlusse ja edastati põhiseaduskomisjonile.
13 veebruaril põhiseaduskomisjon rikkus jämedalt seadusi ja lükkas selle petitsiooni tagasi, millega tekkis alus kohtusse pöördumiseks.
18 märtsil esitasin Tallinna Halduskohtule Tuvastamiskaebuse , kus palusin kindlaks teha faktiline asjaolu, kas minu, isiku, kes ma valimistel hääletan hääletamissedeliga õigusi kärbitakse, kitsendatakse, kas mind koheldakse halvemini, seatakse ebasoodsamasse olukorda kui isikuid, kes samalaadses olukorras valimistel hääletavad elektrooniliselt. Haldusasi nr 3-24-817
20 märtsil 2024 tagastati tuvastamiskaebus põhjendusega, et kaebus on abstraktne, mille esitamiseks puudub kaebeõigus.
26 märtsil 2024 esitasin Määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
12 aprillil 2024 Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja nõustus halduskohtu otsusega, kusjuures andis tähtaja 15 päeva jooksul esitada määruskaebus Riigikohtule.
21.mai 2024 RIIGIKOHUS; Halduskolleegium, KOHTUMÄÄRUS. kohtuasja number 3-24-817.
Jätta Henn Leetna määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku §236 (1 prim) alusel menetlusse võtmata.
Teema on väga tõsine, kohtuotsus on vastutusrikas ja seetõttu ei taheta seda teemat arutada ja kaebust on lihtne nimetada abstraktseks – meeltega tajumatuks, arusaamatuks!
Täna 29. aprillil esitasime määruskaebuse Riigikohtule.
Ükskõik, kui kaua Riigikohus vastusega viivitab.
Ükskõik, mis põhjusel seda kaebust siseriiklikult ei arutata, alati jääb õigus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule, sest tegemist on inimõiguste rikkumisega – diskrimineerimisega.
Vajadus uue, edumeelse erakonna järgi on, sest rahval ei ole asja võimu juurde. Vabariigi algusest saadik võimul olnud erakonnad on endile jätkuvalt kindlustanud võimu.
a) elektroonilise hääletamise kaudu, sest häälte lugemine ei ole kontrollitav, elektroonilise hääletamise kaudu diskrimineeritaks hääletamissedeliga hääletajaid
b) eelhääletamise kaudu, sest valimiskaste ei ole lubatud kaameratega jälgida 24/7
c) rahvahääletuse õigus jääbki ainult õiguseks, sest:
1. Põhiseadus §1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
2. Põhiseadus § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimisega;
2) rahvahääletusega.
Riigikogus võivad rahvaesindajad algatada rahvahääletuse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
§ 128. Rahvahääletuse algatamine
(1) Rahvahääletuse algatamise õigus seaduseelnõu vastuvõtmiseks või muu riigieluküsimuse otsustamiseks on:
1) Riigikogu liikmel;
2) Riigikogu fraktsioonil;
3) Riigikogu komisjonil.
Meile jääb arusaamatuks selle seaduse realiseerumise võimalus, sest rahvaesindajatele antud õigus algatada rahvahääletus jääbki ainult õiguseks kunas kehtib Rahvahääletuse seadus, milles §8 lg 1 järgselt; Rahvahääletust ei toimu, kui; p 1 kohaselt Riigikohus tühistab Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; siit järeldame, et Riigikohus on kõrgemal kui Riigikogu ja siit omakorda järeldub, et tegelikult kõrgeima riigivõimu kandja on Riigikohus.
Järeldus;
1. Rahvahääletuse algatamise õiguse küsimuses ei ole rahvas kõrgeima riigivõimu kandja. Vastuolu Põhiseadus §1
2. Rahvas ei saa teostada kõrgeimat riigivõimu rahvahääletuse kaudu. Vastuolu Põhiseadus §56
P.S.
Mõni tund tagasi kuulsin KuKu raadiosaatest, et Riigikogus ei saada tööd käima enne kui tulevad uued erakonnad, aga seda ei juhtu ligemate aastate jooksul ja tekib seisak!
Ei tea, miks see kõneleja mitut erakonda tahab. Arvan, et ühest piisab küll ja seda ainult siis, kui ollakse absoluutses enamuses….. meie järeldus on, et teeme erakonna ja siis on näha, kas inimestes ärkab rahvuslus või eestlus kaob?
21.mai 2024 RIIGIKOHUS; Halduskolleegium, KOHTUMÄÄRUS. kohtuasja number 3-24-817.
Jätta Henn Leetna määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku §236 (1 prim) alusel menetlusse võtmata.
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Loodan, et kõik minu petitsiooni toetajad on ka meie uue edumeelse erakonna algatajad!
Mina ei saa enda toetajatega, 3179 inimest kontakti võtta, sest minu eest varjatakse kontaktandmeid.
AJALUGU;
rahvaalgatus.ee < Ei elektroonilisele hääletamisele >
võeti Riigikogus menetlusse 11. 01.2024
13.02.2024 Riigikogus põhiseaduskomisjon seda rahvaalgatust ei arutanud.
Autorit , mind kohale ei kutsutud, kuigi seadus seda nõuab, et saaksin kaitsta enda petitsiooni.
Petitsioon; Seda petitsiooni peaks saama lugeda ka; rahvaalgatus.ee vt Järelkaja.
Elektrooniline hääletamine on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse §12-ga.
Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. …
Eesti keele seletav sõnaraamat
diskrimineerima -kellegi õigusi (teistega võrreldes) kitsendama v. kärpima; … Diskrimineeriv seadus, kitsendus, propaganda.
Mina lähtun EV Põhiseaduse §12 esimesest ja teisest lausest: < Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida … >. See tähendab, et ükskõik, millise seadusega on tegemist – mind peab selle seaduse järgselt kohtlema võrdselt kõigi teistega. Mind ei tohi diskrimineerida, mis tähendab, et minu õigusi teistega võrreldes ei tohi kitsendada, kärpida.
Riigikogu valimise seadus on diskrimineeriv, sest minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga õigusi on kitsendatud, kärbitud võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt.
On rikutud EV Põhiseadust §12 sellega, et samalaadses olukorras on valija, kes hääletab elektrooniliselt põhjendamatult seatud soodsamasse olukorda, kui mina, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga.
Valijal, kes hääletab elektrooniliselt on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta.
Riigikogu valimise seadus.
485. Elektroonilise hääle muutmine
Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud ajal;
2) hääletades hääletamissedeliga kuni valimispäeva kella 20.00-ni.
Hääletades hääletamissedeliga on nendel valijatel, kes olid juba hääletanud elektrooniliselt võimalus enda poolt juba kord antud häält kustutada rikkudes valimissedeli ja sellega valimisel mitte osaleda .
Minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga õigusi on kitsendatud, kärbitud võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt.
Mind on seatud rabavalt ebasoodsamasse olukorda sellega, et minule ei ole antud võimalust oma hääletamissedeliga antud häält muuta hääletades mitmeid kordi uue hääletamissedeliga. Minule ei ole antud võimalust hääletamissedeliga antud häält kustutada millega kaasneb valimisel mitte osalemine.
Minul, kui valijal on võimalik vaatlejana jälgida hääletamissedelite loendamist, milline on ainus absoluutselt täpne mõõtmisviis.
Minul, kui valijal ei ole vaatlejana võimalust jälgida elektrooniliselt antud häälte loendamist nii nagu seda saan teha hääletamissedeliga antud häälte loendamisel.
Minul ei lasu mingit sotsiaalset kohustust uskuda elektrooniliste häälte loendamist, milline ei ole absoluutselt täpne mõõtmisviis.
Elektroonilise hääle muutmist õigustab Riigikohus ja põhjendab seda enda otsuses alljärgnevalt.
RIIGIKOHUS, Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegium,
KOHTUOTSUS – kohtuasja number 5-23-12, kuupäev 28. märts 2023
Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga.
Riigikohtu poolt antud elektroonilise hääle muutmise õigustamise põhjendus ei ole piisav, sest valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, ei saa taastada valimiste vabadust ja hääletamise salajasust juhul kui teda jätkuvalt ebaseaduslikult mõjutatakse või jälgitakse valimistähtaja lõppemise hetkeni.
Mitte üheski arenenud demokraatlikus riigis ei kasutata elektroonilist hääletamist just seetõttu, et see ei ole kontrollitav, see ei ole turvaline.
Väide, et elektrooniline hääletamine ja eel hääletamine on muutnud valimised kodanikele kättesaadavamaks ei vasta tõele, sest need asjaolud ei ole põhjustanud valimistel osalejate arvu suurenemist.
Autor
Henn Leetna
Valimised peavad toimuma ühel päeval hääletades hääletamissedeliga.
